Euroopa vesinikukvooti on tõstetud ja roheline vesiniku turg hakkab plahvatuslikult kasvama

Hiljuti nägi Euroopa Liit ette, et taastuva vesiniku osakaal tööstuslikus vesinikunõudluses peaks aastaks 2030 jõudma 42%-ni ning EL-i kvoodi täitmiseks vajaminev taastuv vesinik kokku on 2,1–4,2 miljonit tonni. EL-i tohutu taastuva vesiniku nõudluse turule pääsemiseks peavad rohelise vesiniku tarnijad mitte ainult arvestama turukonkurentsiga, vaid täitma ka ELi taastuva vesiniku tootmise eeskirju.

2023. aasta veebruaris võttis Euroopa Liit vastu kaks taastuvenergia direktiivis (RED II) nõutavat õigusakti ja pakkus välja üksikasjalikud reeglid, millega määratleda, mis on taastuv vesinik ELis. Euroopa Komisjon on rohelise vesiniku määramiseks välja pakkunud kolm kriteeriumi, millest üks on vesinik, mida toodab elektrolüütelement, mis on vahetult ühendatud uue taastuvenergia elektritootmisjaamaga; Teine on võrgust toodetud vesiniku kasutamine piirkondades, kus taastuvenergia osakaal ületab 90%; Kolmas on vesinik, mis on toodetud võrgutoitel pärast taastuvenergia ostulepingute sõlmimist madala CO2 emissiooni piirmääraga piirkondades.

Elektrolüütiliste elementide puhul, mis on vahetult ühendatud taastuvenergia tootmisrajatistega, peaksid need kaks asuma ühes jaamas või olema nende vahel otse liiniga ühendatud. Kui taastuvenergia tootmisrajatis on samal ajal võrku ühendatud, tuleb arukate arvestitega tõestada, et elektrolüütiliseks vesiniku tootmiseks elektrit võrgust ei võeta. Lisaks tuleks taastuvenergia tootmisrajatised kasutusele võtta mitte varem kui 36 kuud enne elektrolüütielementi. Uued eeskirjad nõuavad taastuvvesiniku tootmist uutest taastuvelektrijaamadest toodetud elektri abil – see on "täiendavuse" kriteerium. Selle juhendi eesmärk on tagada, et võrku paigaldatud taastuvelektri tarbimise suurenemist stimuleeritakse taastuvvesiniku tootmisprojektide kaudu.

Piirkondades, kus taastuvelektri keskmine osatähtsus võrgus ületab eelmisel aastal 90% (eeldusel, et järgmisel viiel aastal ületab 90%), on võrguelektrist elektrolüüsi teel toodetud vesinik taastuv vesinik, kui nii elektrolüsaator kui ka taastuvenergia. seal asuvad energiajaam.

Piirkondades, kus elektriemissiooni intensiivsus on alla 18gCO2eq/MJ(64,8CO2e/kWh), on ettevõte sõlminud taastuvenergia elektrienergia operaatoriga taastuvenergia ostulepingu ning vastava aja ja piirkondliku korrelatsiooni täitumisel toodetakse vesinikku. Elektrolüütiline vesiniku tootmine võrguenergiast on samuti taastuv vesinik.

Ajast sõltuva põhimõtte kohaselt tuleks alates 2030. aastast elektrolüütilise vesiniku tootmist tunnis ühildada kasutatava taastuvelektriga. Üleminekusättena loetakse kuni 31. detsembrini 2029 igakuise vaste saavutamisel ajakorrelatsiooninõue täidetuks. Geograafilise asjakohasuse põhimõte eeldab, et elektrolüütiline element ja taastuvenergia tootmisrajatis peavad asuma vähemalt töö ajal samas piirkonnas.

Selle aasta märtsis avaldatud Euroopa Komisjoni strateegilise poliitikadokumendi "Euroopa Vesinikupank" kohaselt on 30% ülemaailmsetest vesinikuinvesteeringutest praegu koondunud ELi. Hispaania valitsus teatas juunis, et eraldab seitsmele suuremahulisele rohelise vesiniku projektile 100 miljonit eurot, et kiirendada rohelise vesiniku tööstuse paigutust ja luua kontinentaalne tarnekeskus. Juhuslikult võttis Saksamaa valitsus hiljuti vastu riikliku vesinikuenergia strateegia uue versiooni, milles taas rõhutati "rohelise vesiniku" prioriteetset arengustaatust.