Vesinikelement ja vesiniku torujuhe, Euroopa vesinikuenergia järgmine fookus

Vesiniku tootmise seisukohalt on Euroopa Liidu eesmärk toota aastaks 2030 aastas 20 miljonit tonni rohelist vesinikku, millest 10 miljonit tonni imporditakse ja 10 miljonit tonni toodetakse siseselt, mis toob eeldatavasti kaasa kumulatiivse nõudluse elektrolüsaatorite järele. Euroopas ja imporditud tootjad vastavalt 90-100GW-ni. Euroopa Liidu sõnastatud rohelise vesiniku plaani kohaselt saab Euroopa turg tulevikus Hiina elektrolüüsitootjate jaoks üheks oluliseks ekspordikohaks. Euroopa elektrolüüsitootjate konkurentsiskeemi vaatenurgast on esile kerkinud peamised liidrid, Norra NEL, Suurbritannia ITMPower, Saksamaa Siemens, France Mcphy, Plug Power ja teised turuosad juhivad ning uuel näitusel ThyssenKrupp (Nucera) on tugev. hoogu. Tulevikus võib Hiina elektrolüütilise elemendi konkurentsimuster läheneda Euroopa turule ning Longi, Sany, Sunshine ja teised elektrolüütiliste elementide hiiglased hakkavad domineerima ja tõusma.

Tehnilise teekonna seisukohast on kulutasuvus kõige olulisem mõõtestandard. Euroopa elektrolüütiliste elementide tootjad panevad paika peamiselt PEM elektrolüütiliste elementide marsruute, mille hulgas on tüüpilised esindajad ITMPower, Plug Power ja Siemens. Leelisetehnoloogia marsruut, mille ekspertteadmisteks on McPhy ja Nucera; NEL on elektrolüütiliste elementide tööstusega pikka aega sügavalt tegelenud ja sellel on nii leeliselise kui ka PEM-i paigutus. NEL määrab oma leelise alusel välja PEM-i vesiniku tootmistee omandamise kaudu. Kulude seisukohast ei erine leeliselise ja PEM-elektrolüsaatori hind Euroopas palju ning PEM-elektrolüsaatori hind on vaid 1,5 korda kõrgem kui leeliselise elektrolüsaatori hind; Tulevikus muutub leeliselise ja PEM-i kahe marsruudi arendamine üha sarnasemaks, leeliseline energiatarbimise vähendamiseks, et parandada kõikehõlmavat kulutulemust, PEM-i küpsuse parandamiseks, et vähendada seadmete kulusid, ja areneda koos stsenaariumi järgi, kus neil on enda eelised. Hiina jaoks on Nucera valmistatud ruudukujulise leeliselise elektrolüsaatori jõudlus parem kui Hiina oma ja sellest võib saada kodumaiste leelisepaakide tootjate tehnilise arengu sihtmärk. Euroopa PEM-i areng on palju küpsem kui kodumaine, Siemens, Cummins ja teised tootjad toovad Hiina turule kodumaise PEM-i 0–1 edusamme, edendades PEM-i põhiosade tarneahela täiustamist.

Ladustamise ja transpordi seisukohalt on torujuhe Euroopas peamine lao- ja transporditehnoloogia marsruut, mis toob investeerimisvõimalusi materjalidesse ja seadmetesse nagu torud ja kompressorid. 2022. aastal avaldatud Euroopa vesiniku magistraalide kava kohaselt ehitab Euroopa 28 ELi riiki hõlmava vesinikutorujuhtme, mille kogupikkus ulatub 2030. aastaks eeldatavasti 28 000 km ja 2040. aastaks 53 000 km. 60% ehitatakse ümber olemasolevatest maagaasitorudest ja 40% on äsja ehitatud puhta vesiniku torujuhtmed. Koguinvesteering peaks olema 8 miljardit kuni 14,3 miljardit eurot (64,2 miljardit kuni 114,8 miljardit jüaani). Nende hulgas on torud ja kompressorid vesinikutorustike investeeringute ja ehitamise põhilülid, mis toovad kaasa materjali- ja varustusvõimalusi.

Rakenduse poolelt on nafta rafineerimine ja ammoniaagi süntees peamised stsenaariumid vesinikuenergia kasutamisel Euroopas ning tulevane transpordivaldkond ja ehitusvaldkond on suurima kasvupotentsiaaliga lülid. Euroopa Komisjoni 2020. aasta juulis avaldatud EL vesinikustrateegia kohaselt on optimistlik stsenaarium, et aastaks 2050 on vesiniku nõudlus 2250TWh (68,18 miljonit tonni); Nende hulgas on vesiniku suurimaks nõudluseks transport 675 TWh (20,45 miljonit tonni) ja ehitus 579 TWh (17,54 miljonit tonni). Võrreldes kodumaisega on vesiniku peamine kasutusstsenaarium keemiatööstus, st sünteetiline ammoniaak, sünteetiline metanool ja nafta rafineerimine ning tulevane transport ja vesinikmetallurgia võivad saada vesiniku nõudluse peamiseks täiendavaks turuks.