Saksamaa valitsus plaanib ehitada 9700 kilomeetri pikkuse vesiniku põhivõrgu

Saksamaa föderaalne majandus- ja kliimakaitseministeerium teatas 14., et Saksamaa valitsus edendab vesinikutorustiku võrgu planeerimist. Saksamaa föderaalse majandus- ja kliimakaitseministeeriumi minister Robert Habeck teatas plaani edendamise koosolekul, et 2032. aastaks ehitab Saksamaa 9700 kilomeetri pikkuse vesinikenergia põhivõrgu. Võrk hakkab ühendama sadamaid, tööstuskeskusi, laohooneid ja elektrijaamu. Ettemaksuna soovib valitsus maksta 19,8 miljardit eurot.

Saksamaa põhivõrguettevõtjate assotsiatsiooni (FNB) teatel läheb ehituse maksumuseks 19,8 miljardit eurot. Võrku pole vaja nullist üles ehitada. 60 protsenti olemasolevatest gaasitorudest saab ära kasutada. FNB esimees Thomas Gmann ütles, et esimene vesinik hakkab voolama 2025. aastal. "Me teame, et kell tiksub. Ekskavaatorid peavad alustama järgmisel aastal."

Habeck ütles, et järgmine samm on edasiste ühenduste kavandamine. Algselt kavandatud võrk oli liiga suur, 270 teravatt-tunni võrguvõimsusega. 2030. aasta nõudlus jääb praegu eeldatavasti vahemikku 95–130 TWH. "See tähendab, et me plaanime tulevikku."

Pikemas perspektiivis loodab Habeck, et Saksamaa toodab 30–50 protsenti oma vesinikuenergia vajadusest. Ülejäänud vesinik tuleb importida torujuhtme või laevaga ammoniaagi kujul.

Saksamaa föderaalkabinet loodab teha põhivõrgu rahastamise kohta seadusandliku otsuse juba kolmapäeval. Sarnaselt gaasi ja elektriga rahastab neid torujuhtmeid erasektor ja lõppkokkuvõttes maksab kasutaja. Suhteliselt madala esialgse nõudluse tõttu kavatseb riik aga lähiaastatel ettemakseid teha, et soodustada vesinikumajanduse arengut. Ja arvestades interneti üha suurenevat kasutamist, eeldab Saksamaa valitsus, et hiljemalt 2055. aastaks saavutab see tasa. Kui selleks ajaks siiski puudujääk tekib, peavad torustike operaatorid sellest eelnõu järgi tasuma 24 protsenti.