10 gigavatti! Saksamaa viib lõpule uue strateegia vesinikuenergia laiendamise kiirendamiseks

Kahe süsiniku eesmärgi elluviimise kiirendamise kontekstis on vesinikuenergiast saanud tume hobune energia muundamise investeeringute valdkonnas. Saksamaa fooride liit leppis kokku uues vesiniku laiendamise strateegias. 12. juulil 2023 avalikustatud riikliku vesinikustrateegia eelnõu kohaselt järgib Saksamaa oma vesinikumajanduse eesmärke aastaks 2030 ja pärast seda ning kiirendab tegevust, et võimaldada rohkem tegutsemisruumi üleminekul fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele. Samal päeval esitlesid kaksteist suurt torujuhtmete operaatorit Saksamaal ühisplaani üleriigilise vesinikujuhtmete võrgu kiireks arendamiseks.

Saksamaa valitsuse uue plaani kohaselt mängib vesinikuenergia tulevikus rolli kõigis olulistes valdkondades. Uus strateegia toob välja tegevuskava, et tagada turu väljaehitamine aastaks 2030. Lisaks tööstusele ja transpordile hakatakse tulevikus vesinikku kasutama ka energiavarustuses ja hoonete kütmisel, kuid küttes peaks vesinik mängima allutatud rolli.

Kabinet hakkab plaanidega tegelema juulis ning tööstuse ja poliitika esindajatel on plaane kommenteerida kuni 28. juulini. Saksamaa eelmine valitsus pakkus välja oma riikliku vesinikustrateegia esimese versiooni 2020. aastal. Nüüd soovib valitsus kiirendada jõupingutusi riikliku vesinikuvõrgu rajamiseks ja tagada, et tulevikus oleks imporditud toidulisanditega piisav vesinikuenergia kättesaadavus. Vesiniku tootmiseks kasutatav elektrolüütiline võimsus suureneb 2030. aastaks 5 GW-lt vähemalt 10 GW-ni.

Kuna Saksamaa ei suuda kaugeltki üksi piisavalt vesinikku toota, rakendatakse edasisi impordi- ja ladustamisstrateegiaid. Uues strateegias on kirjas, et aastaks 2027/28 peaks olema loodud enam kui 1800 km pikkune moderniseeritud ja uute vesinikutorustike lähtevõrk. Liine toetatakse osaliselt programmi Important Project of Common European Interest (IPCEI) raames ja need ühendatakse 4500-kilomeetrisesse üleeuroopalisesse vesinikuvõrku. Aastaks 2030 peaksid kõik suuremad elektritootmis-, impordi- ja ladustamiskeskused olema ühendatud asjakohaste klientidega ning vesinikku ja selle derivaate hakatakse kasutama eelkõige tööstuslikes rakendustes, rasketes tarbesõidukites ning üha enam lennunduses ja laevanduses.

11 200 km pikkune vesiniku maantee võtab kuju

Et tagada vesiniku transport pikkade vahemaade taha, tutvustasid Saksamaa 12 suuremat torujuhtme operaatorit 12. kuupäeval ka kavandatavat riiklikku vesiniku põhivõrgu ühisplaani. Meie eesmärk on võimalikult palju moderniseerida, mitte uut ehitada. Saksamaa ülekandesüsteemi operaatori (FNB) president Barbara Fischer ütles. Rohkem kui pool tulevasest vesinikutorust ehitatakse ümber praegusest maagaasitorust.

Praeguste plaanide kohaselt hõlmab võrk kogupikkusega 11 200 km torujuhtmeid ja see peaks olema kasutusele võetud 2032. aastaks. FNB hinnangul ulatub selle maksumus miljarditesse eurodesse. Saksamaa föderaalne majandusministeerium kasutab kavandatava torujuhtmevõrgu kirjeldamiseks terminit vesiniku kiirtee. Vesiniku põhivõrk hõlmab piirkondi Saksamaal, mis praegu teadaolevalt tarbivad ja toodavad suures koguses vesinikku, ühendades seega kesksed asukohad, nagu suured tööstuskeskused, hoidlad, elektrijaamad ja impordikoridorid.

Veel planeerimata teises etapis, millest tulevikus hargneb välja üha rohkem kohalikke jaotusvõrke, lülitatakse selle aasta lõpuks energiatööstuse seadusesse terviklik vesinikuvõrgu arengukava.

Kuna vesinikuvõrk on suures osas täidetud impordiga, peab Saksamaa valitsus juba läbirääkimisi mitme suure välismaise vesiniku tarnijaga. Suures koguses vesinikku tarnitakse tõenäoliselt torujuhtmete kaudu Norras ja Hollandis. Rohelise energia keskus Wilhelmshaven ehitab juba suuri infrastruktuuriprojekte vesiniku derivaatide, näiteks ammoniaagi, tarnimiseks laevaga.

Eksperdid on skeptilised, et mitmeks kasutuseks on piisavalt vesinikku. Torujuhtmete operaatoritööstuses valitseb aga optimism: kui infrastruktuur on paigas, tõmbab see ligi ka tootjaid.