Jaapan vaatab läbi vesinikuenergia strateegia, palju probleeme tuleb lahendada

Jaapan kavatseb 2040. aastaks suurendada oma vesiniku kasutamist kuus korda 12 miljoni tonnini. Samal ajal investeerivad avalik ja erasektor järgmise 15 aasta jooksul ühiselt 15 triljonit jeeni, et edendada vesiniku rakendusi.

6. juunil toimus Jaapani valitsuse ministrite kohtumine, et vaadata läbi 2017. aastal sõnastatud "Vesiniku põhistrateegia". Jaapani valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada vesiniku kasutamist 2040. aastaks kuus korda 12 miljoni tonnini. Samal ajal avalik ja erasektor investeerivad järgmise 15 aasta jooksul ühiselt 15 triljonit jeeni, et edendada vesiniku rakendusi. Lisaks on üheksa tehnoloogiat, sealhulgas kütuseelemendid, elektrolüütilise vee vesiniku tootmise seadmed, loetletud "strateegiliste valdkondadena" ja saavad olulist toetust.

Vesinikuenergia populariseerimine "kulude vähendamise ja nõudluse suurendamise teel"

Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusminister Yasunoru Nishimura ütles pressikonverentsil: "Energiakriisi kontekstis pälvib vesinikuenergia kogu maailmas tähelepanu ja riigid üle maailma konkureerivad selles valdkonnas ägedalt. Keskendudes dekarboniseerimisele, tahame toetada vesiniku kiirendatud kasutuselevõttu Jaapanis. Samas ütles ta, et selleks, et aidata vesinikuenergial "kulusid vähendada ja nõudlust suurendada", kiirendab Jaapani valitsus toetuspoliitika väljatöötamist ning kehtestab vesinikuenergia ja fossiilkütuste vahel hinnalõhe subsideerimise mehhanismi, et vähendada. vesinikenergia ja fossiilkütuste hinnalõhe.

Lisaks teatas Jaapani valitsus, et toetab vesinikuenergiaga seotud teadusuuringuid ja suuremahulist tootmist. Tööstusharu usub üldiselt, et Jaapani eesmärk on vesiniku põhistrateegia läbivaatamise kaudu ehitada Jaapanis vesinikuenergia tugisambaks ja saavutada selle alusel laienemine ülemere.

Mõned Jaapani vesinikuenergia ettevõtted tervitasid ka vesiniku põhistrateegia läbivaatamist. Tokuyama elektrolüüsi kommertsialiseerimise meeskonna liige Hiroki Tanaka ütles ajakirjandusele antud intervjuus: "Ma loodan valitsuse strateegiale vesiniku nõudluse stimuleerimiseks suuri lootusi ja Jaapanil on vee elektrolüüsiseadmetes tehnoloogiline eelis, seega on see oluline. et leida viis selle eelise kasutamiseks." Samal ajal kasvab kulukonkurents välismaiste tootjatega ning me tahame selle lahendamiseks teha koostööd avaliku ja erasektoriga.

Riiklike standardite puudumine tekitab kriisitunde

On arusaadav, et Jaapanil on vesinikuenergia tehnoloogia arendamisel teatud eelised ning Jaapanil on ka üks esimesi riike, kes rakendab vesinikuenergia strateegiat riiklikul tasandil. Paljudel Jaapani ettevõtetel, nagu Toyota, Nissan ja Panasonic, on palju vesinikutehnoloogia patente ning 2017. aastal kuulutati läbivaadatud vesiniku põhistrateegias, et Jaapan realiseerib vesinikkütusega elektritootmise kommertsialiseerimise 2030. aasta paiku.

Kuid vesinik pole Jaapani ainus valdkond. Asjakohaste plaanide kohaselt ulatub 2025. aastaks Hiina kütuseelementidega sõidukite omand 50 000-ni, taastuvenergia vesiniku tootmine 100 000 kuni 200 000 tonnini aastas. Samal ajal arendavad Euroopa ja USA aktiivselt ka vastavaid strateegiaid, näiteks plaanib USA jõuda 2050. aastaks 50 miljoni tonnini rohelise vesiniku aastatoodanguni ning Euroopa Liidu energiaülemineku tegevuskava "REpowerEU" plaanib luua roheline vesinikusüsteem, mille aastane toodang on 10 miljonit tonni. Samal ajal arendavad riigid aktiivselt ka vesinikuga seotud standardeid, et soodustada rohelise vesiniku tootmist, ja karmistavad sinise vesiniku standardeid süsinikuheite vähendamiseks. Seevastu Jaapan, kellel on vesinikuenergia tehnoloogia eelis, ei ole veel välja andnud asjakohaseid riiklikke standardeid, rääkimata püüdlemisest vesinikuenergia standardite rahvusvahelisele häälele.

Üks Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi ametnik paljastas kord kriisitunde: "Jaapan võib vesinikuenergias teistele riikidele kaotada."

Uus energia ei suuda vanu probleeme lahendada

Vesiniku põhistrateegia läbivaatamisel rõhutatakse ka seda, et Jaapani valitsus toetab suurte ookeanide vesinikukandjatega seotud tehnoloogiate arendamist. Praegu on Jaapani Kawasaki Heavy Industries Co., LTD. (Kawasaki Heavy Industries) on hetkel ainus veeldatud vesiniku laevatransporditehnoloogiaga ettevõte, maailma esimene spetsiaalselt veeldatud vesiniku transportimiseks ehitatud laev lõpetas tänavu veebruaris esimese vesiniku transpordireisi Austraaliast Jaapanisse.

Kuigi vesinik on uus energiaallikas, ei ole see aidanud Jaapanil lahendada vana suure sõltuvuse probleemi energiaimpordist. Motohiko Nishimura, Kawasaki Heavy Industriesi tegevdirektor, energialahenduste ja merenduse ning vesinikustrateegia osakonna asepresident, ütles: "Ressursivaese riigina impordib Jaapan suurema osa oma energiast, kuid Jaapan on ka üks suuremaid energiatarbijaid. Taastuvenergial on Jaapanis piiratud arenguruumi ja nüüd saab Jaapan tootmises süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks toetuda vesiniku tootmiseks ainult elektrolüütilisele veele. Jaapani tohutu energiatarbimise katmine taastuvenergia ja riigis toodetud vesinikuga on keeruline. Odav ja stabiilne vesiniku tarnimine välismaalt ei ole Jaapan mitte ainult majanduslikult passiivne, vaid seisab silmitsi ka energiajulgeoleku riskidega.

Lisaks ütles Nishimura Mohiko ka, et eesmärki tarnida Jaapanisse 100% roheline vesinik on lühiajaliselt võimatu saavutada. Praegu on suurem osa maailma vesinikust hall vesinik, mille tootmisprotsessis tekib süsinikuheide, ja Jaapanil kui vesiniku importijal pole palju valikuvõimalusi. "Vastavalt Jaapani valitsuse plaanile ulatub 2030. aastaks vesiniku impordi kogumaht 3 miljoni tonnini, millest roheline vesinik ja sinine vesinik moodustavad umbes 14%.