Euroopa Liit on teatanud, mis on rohelise vesiniku standardï¼

Süsinikneutraalse ülemineku kontekstis on kõigil riikidel suured lootused vesinikuenergiale, sest usutakse, et vesinikuenergia toob suuri muutusi tööstuses, transpordis, ehituses ja muudes valdkondades, aitab kohandada energiastruktuuri ning edendada investeeringuid ja tööhõivet.

Eelkõige Euroopa Liit panustab suurelt vesinikuenergia arendamisele, et vabaneda Venemaa energiasõltuvusest ja dekarboniseerida rasketööstus.

2020. aasta juulis esitas EL vesinikustrateegia ja teatas puhta vesinikuenergia koalitsiooni loomisest.Seni on vesiniku oma majanduse elavdamise kavadesse lisanud 15 Euroopa Liidu riiki.

Pärast Venemaa ja Ukraina konflikti on vesinikuenergiast saanud ELi energiastruktuuri ümberkujundamise strateegia oluline osa.

2022. aasta mais teatas Euroopa Liit REPowerEU plaanist püüda vabaneda Venemaa energiaimpordist ning vesinikuenergiale on hakatud rohkem tähelepanu pöörama.Plaani eesmärk on toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni taastuvat vesinikku ja importida 10 miljonit tonni taastuvat vesinikku.EL on loonud ka "Euroopa Vesinikupanga", et suurendada investeeringuid vesinikuenergia turule.

Erinevad vesinikuenergia allikad määravad aga vesiniku energia rolli dekarboniseerimisel.Kui vesinikuenergiat ammutatakse endiselt fossiilkütustest (nagu kivisüsi, maagaas jne), siis nimetatakse seda "halliks vesinikuks", on süsiniku emissioon endiselt suur.

Seega on palju lootust vesiniku ehk rohelise vesiniku tootmisel taastuvatest allikatest.

Et soodustada ettevõtete investeeringuid rohelisesse vesinikku, on Euroopa Liit püüdnud parandada reguleerivat raamistikku ja kehtestada taastuva vesiniku tehnilised standardid.

20. mail 2022 avaldas Euroopa Komisjon taastuva vesiniku mandaadi eelnõu, mis tekitas laialdast poleemikat seoses väljakuulutamisega rohelise vesiniku tootmise ekstraliaalsuse, ajalise ja geograafilise tähtsuse põhimõtete kohta.

Volitusarvet on värskendatud.13. veebruaril võttis Euroopa Liit (EL) vastu kaks taastuvenergia direktiivis (RED II) nõutavat õigusakti ja pakkus välja üksikasjalikud reeglid, millega määratleda, mis on taastuv vesinik ELis.Tegevusloa seaduseelnõu määrab kolme liiki vesinikku, mida saab lugeda taastuvenergiaks, sealhulgas vesinik, mis on toodetud otse ühendamisel uute taastuvenergia tootjatega, vesinik, mis on toodetud võrguenergiast piirkondades, kus taastuvenergia osakaal on üle 90%, ja vesinik, mis on toodetud võrguenergiast alad, mille süsinikdioksiidi heitkoguste piirnormid on madalad pärast taastuvenergia ostulepingute sõlmimist.

See tähendab, et EL lubab osa tuumaenergiasüsteemides toodetud vesinikust oma taastuvenergia eesmärgi täitmisel arvesse võtta.

Need kaks eelnõud, mis on osa ELi laiast vesiniku reguleerivast raamistikust, tagavad, et kõik "abiootilist päritolu taastuvad vedelad ja gaasilised transpordikütused" ehk RFNBO toodetakse taastuvelektrist.

Samal ajal annavad need vesinikutootjatele ja investoritele regulatiivse kindluse, et nende vesinikku saab ELis müüa ja kaubelda taastuva vesinikuna.