Eu: 1,2% lennukikütusest peab aastaks 2030 tulema rohelisest vesinikust

Aastaks 2030 peab 1,2% ELi lennukikütusest pärinema rohelisest vesinikust. Sünteetilise lennukikütuse osakaal suureneb perioodiliselt, kuni see jõuab 2050. aastaks 35%-ni.

Pärast seda, kui liikmesriigid allkirjastasid ReFuelEU lennundusdirektiivi, peab rohelisest vesinikust saadud sünteetiline lennukikütus moodustama 2030. aastaks 1,2% ELi kogu lennukikütusest.

EL-i direktiivi eesmärk on 2050. aastaks oluliselt vähendada õhusõidukite kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohustades alates 2025. aastast kasutama ELi lennujaamadest väljuvatel lendudel üha rohkem biopõhiseid säästvaid lennukütuseid (SAF) ja rohelisi vesinikul põhinevaid sünteetilisi e-kütuseid.

Nõudlus rohelise vesiniku järele kasvab hüppeliselt pärast seda, kui ELi riigid on heaks kiitnud kohustuslikud eesmärgid selle kasutamiseks tööstuses ja transpordis. See tähendab, et alates 2025. aastast peavad Euroopa lennukikütused sisaldama 2% bio-SAF-i segu, mis tõuseb 2030. aastaks 6%ni ja suureneb iga viie aasta järel, kuni 2050. aastaks jõuab 70%ni.

Samal ajal peab 1,2 protsenti ELi lennujaamadest 2030. ja 2031. aastal väljuvate lennukite kütusest olema valmistatud sünteetilisest petrooleumist – mis saadakse rohelise vesiniku kombineerimisel Fischeri-Tropschi protsessi käigus kinnipüüdtud süsinikdioksiidiga –, mis tõuseb 2 protsendini. 2032–2034 ja 2050. aastaks 35 protsenti.

1,2% näitaja viitab keskmisele osakaalule ajavahemikul 1. jaanuar 2030 kuni 31. detsember 2031, kusjuures minimaalne osakaal on 0,7% mõlemal konkreetsel aastal.

Jällegi tähistab 2% näitaja kolmeaastase perioodi keskmist osakaalu, kuid minimaalne lubatud osakaal on aastatel 2032 ja 2033 1,2% aastas, kuigi 2034. aastal tõuseb see minimaalse 2%ni.

Sünteetilise lennukikütuse osakaal peab ulatuma 1. jaanuarist 2035 vähemalt 5%-ni aastas, tõustes 1. jaanuarist 2040 10%-ni, 1. jaanuarist 2045 15%-ni ja 1. jaanuarist 2050 35%-ni.

EL eeldab, et nõudlus lennukikütuse järele ELi lennujaamades ulatub 2030. aastaks ligikaudu 46 miljoni tonnini, millest 1,2 protsenti moodustab 552 000 tonni. See kogus nõuaks umbes 92 000 tonni rohelist vesinikku ja 460 000 tonni kinnipüüdtud süsinikku (ehk umbes 1,8 miljonit tonni CO2).

Lennukikütuse tarnijatele ja õhusõiduki käitajatele, kes ei vasta standarditele, määravad "pädevad asutused" trahvid, mille liikmesriigid veel määravad – rahaliste karistuste ulatus määratakse kindlaks tulevases Euroopa Komisjoni aruandes, mis esitatakse Euroopa Komisjonile. 1. jaanuariks 2027 (ja seejärel iga nelja aasta järel).

"Lennunduse siseturul võrdsete võimaluste tagamiseks ja ELi kliimaeesmärkide täitmiseks tuleks käesoleva määrusega kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused lennukikütuse tarnijatele ja õhusõiduki käitajatele eeskirjade eiramise korral," käskkiri selgitab.

"Karistuste karmidus peab olema võrdeline keskkonnakahju ja rikkumistega tekitatava kahjuga siseturu võrdsetele tingimustele."

"Trahvide ja muude karistuste määramisel peaksid ametivõimud arvestama lennukikütuse ja kütusehindade muutumist aruandeaasta jooksul ning võivad arvestada ka rikkumiste ulatust, näiteks korduvaid rikkumisi."

Dokumendis märgitakse ka, et "ELi lennundustööstuse järkjärgulist süsinikdioksiidiheitest vabastamist tuleks toetada stiimulitega, mis kajastavad SAF-i keskkonnakasu ja muudavad selle õhusõiduki käitajate jaoks konkurentsivõimelisemaks".

Neid stiimuleid saab vähemalt osaliselt rahastada trahvidega.

"Kasutades trahvidest saadavat tulu või nende tuludega samaväärset rahalist väärtust SAF-i valdkonna teadusuuringute ja uuenduslike projektide toetamiseks, aitab kaasa SAF-i või mehhanismide tootmine, mis võimaldavad ületada SAF-i ja tavaliste lennukikütuste hinnaerinevust. selle eesmärgi saavutamiseks," seisis direktiivis.

Mõjukas analüütik Michael Liebreich ütles eelmisel nädalal, et rohelisest vesinikust saadav aviooniline kütus oleks neli kuni viis korda kallim kui traditsiooniline fossiilne lennukikütus ja seetõttu ei saavuta see tõenäoliselt 2030. aasta eesmärki 1,2 protsenti.

Direktiiv jõustub 20 päeva pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ülemkogu allkirjastas täna ka eraldiseisva taastuvenergia direktiivi, mis sisaldab kohustuslikke eesmärke, et 2030. aastaks peab 42% tööstuslikust vesinikust olema keskkonnasäästlik ja 1% kõigist transpordikütustest mittebioloogilise päritoluga taastuvad kütused (st roheline vesinik või selle allikas). tuletisinstrumendid) 2030. aastaks.