Saksamaa on vesinikuenergia strateegia edendamisel maailmas esirinnas

7. septembril teatas Stuttgardis asuv Saksa vesinikkütusega startup H2FLY, et maailma esimene vedelal vesinikul töötav elektrilennuk on edukalt sooritanud mehitatud lennu.

Saksa vesiniku jõul töötav startup H2Fly teatas 7. septembril, et maailma esimene vedelal vesinikul töötav elektriline lennuk on edukalt lõpetanud mehitatud lennu, mis näitab, et tulevikus on keskmiste ja pikamaa kommertslendude puhul võimalik heitkoguseid nullida.

Samuti on teatatud, et Saksamaa kavatseb 2024. aastal avada maailma esimese vesinikubörsi. Vesinik, mis põletamisel kasvuhoonegaase ei eralda, on väga oodatud dekarboniseeritud energiaallikana, kuid selle tootmiskulud on endiselt kõrged. Vesinikubörside avamine suurendab eeldatavasti kauplemismahtu, alandab hindu ja soodustab vesinikuenergia populariseerimist.

Vähendage kulusid ja populariseerige vesinikuenergiat vesinikuga kauplemise kaudu

Aruannete kohaselt hakkab Saksamaa vesinikukaubandusturgu haldama enam kui 50 Euroopa ettevõttest koosnev konsortsium Hintco, sealhulgas terasehiiglane ArcelorMittal ja finantshiiglane BNP Paribas. Operatsioonisüsteemi pakub Euroopa Energiabörs (EEX).

Praegu jagatakse vesinikuenergia tavaliselt "halliks vesinikuks", "siniseks vesinikuks" ja "roheliseks vesinikuks" ning hall vesinik on fossiilse lähteaine põletamisel toodetud vesinik, mis moodustab umbes 95% tänasest vesinikutoodangust. Kuna see on saadud fossiilkütustest, on puuduseks kõrge süsinikuheide. Sinist vesinikku saadakse ka fossiilkütustest, kuid süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutamise tõttu on süsiniku emissiooni tase madalam kui hallil vesinikul. Rohelist vesinikku toodetakse vee elektrolüüsil taastuvenergia abil ja see võib saavutada tõelise nullheite. Ilmselgelt on roheline vesinik kõige keskkonnasõbralikum, kuid praegune hind on üle jõu käiv. Selleks on Saksamaa valitsus leppinud paremuselt järgmise asjaga ning toetab selle aasta juulis käivitatud uuendatud riiklikus vesinikustrateegias teatud koguse vähese süsinikusisaldusega sinise vesiniku kasutamist.

Keskkonnarühmad on seda tava aga kritiseerinud. Selleks plaanib Saksamaa valitsus võimalikult kiiresti käivitada vesinikubörsi, et soodustada ettevõtete vahelist konkurentsi turukaubanduse kaudu ning saavutada lõpuks eesmärk vähendada vesinikuenergia tootmiskulusid ja populariseerida vesinikuenergia kasutamist. EEXi tegevjuht Peter Reitz ütles samuti: "See on esimene samm vesinikuenergia turuhinna kujundamisel ja me loodame, et aktiivse kauplemise kaudu suudame saavutada kulude vähendamise ja vesiniku kasutuselevõtu."

Rahvusvaheline Energiaagentuur arvutab, et kasvuhoonegaaside nullheite eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 peab vesiniku ja ammoniaagi osakaal globaalses elektri- ja kütteenergias tõusma 3%-ni. Aastaks 2021 on vesiniku osatähtsus kogu maailma elektritootmises null.

Jahutustorn Irsa 2 tuumaelektrijaamas Baieris, Saksamaal. Aprillis sulges Saksamaa oma kolm viimast tuumaelektrijaama, jättes ametlikult hüvasti tuumaenergiaga ja kiirendades üleminekut taastuvenergia ajastule.

Vesinikmootoriga sõidukite arendamine, et pääseda fossiilkütuste kriisist

7. septembril teatas Stuttgardis asuv Saksa vesinikmootoriga startup H2FLY, et maailma esimene vedelal vesinikul töötav elektrilennuk on edukalt sooritanud mehitatud lennu, mis on lennunduskogukonna jaoks murranguline saavutus. Ulatusliku lennukatsetuste kampaania raames on H2FLY meeskond sooritanud neli vedela vesiniku jõul töötavat lendu, millest üks kestis üle kolme tunni.

Need ajaloolised lennud viidi läbi H2FLY näidislennuki HY4 abil, mis on varustatud täiustatud vesinik-elektrilise kütuseelemendi tõukejõusüsteemiga ja vedela vesiniku krüogeense hoidmisega lennuki jõuallikana. Nende katselendude tulemused näitasid olulisi edusamme lennundustehnoloogias. Asendades gaasilise vesiniku vedela vesinikuga, on HY4 lennuki maksimaalne lennuulatus tegelikult kahekordistunud, 750 km-lt muljetavaldava 1500 km-ni. See verstapost tähistab olulist sammu heitkogustevaba keskmise ja pikamaa kommertslendude saavutamise suunas.

Möödunud aasta 24. augustil asus Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal ametlikult kasutusele esimene 14 vaguniga vesinikkütusega Coradia iLint rong. Kuigi selle vastupidavus on vaid 1000 kilomeetrit, tippkiirus vaid 140 kilomeetrit tunnis ja praegu sobib see ainult piirkondlikel marsruutidel sõitmiseks, kuid see tundub olevat väike samm, kuid see on võtmesamm edaspidiseks kasutamiseks. nullheite ja kõrge energiatihedusega kvaliteetne vesinikuenergia. See mitte ainult ei tekita lootusi Saksamaa pääsemiseks fossiilkütuste kriisist, vaid heidab valgust ka kliimamuutuste ja keskkonnakriisiga võitlevale maailmale. Coradia iLint vesinikuenergia rongi katusel olevas energiapaagis olev vesinik ja keskkonda kogutud hapnik segunevad rongi kineetiliseks energiaks ning sõites tekib ainult aur ja kondensaat, mistõttu on selle eelised madalad. müra ja nullheitmed.

Täieliku süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ei piisa ainult elektrifitseerimisest isegi transpordisektoris, näiteks lennunduses, laevanduses ja raskeveokites, mis ei saa kütust otseselt elektriga asendada. Seetõttu muutub vesinikuenergia oluliseks osaks kogu süsinikuvaba energiasüsteemi lõpuleviimisel.

2020. aastal töötas Saksamaa valitsus välja oma esimese riikliku vesinikustrateegia, mis sätestab ühtse raamistiku tulevaseks vesiniku tootmiseks, transpordiks, kasutamiseks ja taaskasutamiseks ning vastavaks innovatsiooniks ja investeeringuteks. Pärast Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti puhkemist on Saksamaa sõltuvus traditsioonilisest energiast tugevasti mõjutatud, mis on suurendanud Saksamaa energiamuutuste kiireloomulisust. Just sellel taustal käivitas Saksamaa valitsus tänavu juulis riikliku vesinikustrateegia ajakohastatud versiooni.

Saksamaa asekantsler ja majandusminister Habeck rõhutas ajakirjandusele antud intervjuus, et riikliku vesinikuenergia strateegia uues versioonis on kõige olulisem töötada välja konkreetsed plaanid vesinikuenergia turu kiirendamiseks ja tõhustamiseks. teostatavus kõrgema eesmärgi määramisel. Vesinikuenergia strateegia tõeliseks elluviimiseks kavatseb Saksamaa oluliselt suurendada oma kodumaist elektrolüütilist vesiniku võimsust, kahekordistades 2030. aastaks kodumaise elektrolüütilise vesiniku võimsuse 5 gigavatilt (GW) 10 GW-ni.

Lisaks sõltub umbes 50–70% Saksamaa vesinikuenergia vajadusest välisimpordist. Selleks on Saksamaa valitsus välja töötanud eraldi impordistrateegia, plaanides ehitada 1800 km pikkuse vesinikutoru otse Norrasse. Teadete kohaselt plaanitakse torustiku tehnilised tööd lõpetada aastaks 2025, et torujuhtme ehitus lõpuks valmis saada aastal 2028. Saksamaa pilgud on lisaks Norrale suunatud ka Taanile, Soomele, Rootsile, Austriale, Itaalia, Prantsusmaa, Araabia Ühendemiraadid ja India.