Deloitte: Põhja-Aafrikal on "rohelise vesiniku" jaoks tohutu potentsiaal

AFP 17. augusti teatel ütles hiljuti avaldatud raport, et 2050. aastaks võib Põhja-Aafrikast saada "rohelise vesiniku" peamine ekspordiriik, Euroopa on selle peamine turg. Raport ennustab "rohelise vesiniku" tööstuse tulevikku, mis on alles lapsekingades.

Raamatupidamiskonsultatsioonifirma Deloitte aruande kohaselt joonistab roheline vesinik globaalse energia- ja ressursimaastiku ümber juba 2030. aastal ning loob 2050. aastaks 1,4 triljoni dollari suuruse aastaturu.

Vesinikku saab toota maagaasist, biomassist või tuumaenergiast. Vesinikkütust peetakse "roheliseks", kui vesiniku molekulid eraldatakse veest, kasutades elektrit, mis on toodetud taastuvatest allikatest, nagu päike ja tuul, mis ei tekita süsinikuheitmeid. Praegu vastab "rohelisele" standardile vähem kui 1% ülemaailmsest vesinikutoodangust. Kuid kliimakriis – koos era- ja avaliku sektori investeeringutega – on soodustanud sektori kiiret kasvu.

Lobirühm Hydrogen Council loetleb enam kui 1000 vesinikuprojekti, mis on kogu maailmas ettevalmistamisel. Komisjon ütleb, et 2030. aastaks käivitatud projektid nõuavad umbes 320 miljardi dollari investeeringuid.

Deloitte'i aruande kohaselt on 2050. aastaks peamised "rohelist vesinikku" eksportivad piirkonnad tõenäoliselt Põhja-Aafrika (aastas eksporditakse 110 miljardi dollari väärtuses "rohelist vesinikku"), Põhja-Ameerika (63 miljardit dollarit), Austraalia (39 miljardit dollarit) ja Lähis-Idas (20 miljardit dollarit).

Võib väita, et juhtimiskonsultantide aruanded kajastavad suures osas nende äriklientide, sealhulgas maailma suurimate süsinikdioksiidi tekitajate finantshuve.

Kuid vajadus täita kliimaeesmärke ja helded toetused suurendavad nõudlust igasuguse puhta energia, sealhulgas "rohelise vesiniku" järele.

Pikamaalennundus- ja laevandustööstus soovivad samuti kasutada vesinikku fossiilkütuste alternatiivina, sest maanteesõidukite toiteks kasutatavad akud ei ole mõlema jaoks elujõuline valik.

Aruandes öeldakse, et puhta "rohelise vesiniku" turu tekkimine võib muuta sektori arengumaade jaoks kaasavamaks.

See võib ka näiteks nihutada "globaalse lõuna" terasetööstuse kivisöest eemale.

Praegu on aga 99% ülemaailmsest vesinikutoodangust endiselt "hall". See tähendab, et vesinikku toodetakse metaani molekulide lõhestamisel ja olenemata sellest, millist energiaallikat selle protsessi juhtimiseks kasutatakse, eraldub see kasvuhoonegaase.

Tõeline "roheline vesinik" kasutab taastuvatest energiaallikatest saadavat elektrit, et vabastada vesinik süsinikuvabades veemolekulides.

Deloitte'i energia- ja modelleerimismeeskonna juht ning raporti kaasautor Sebastian Duguet ütleb, et see võib olla koht, kus Põhja-Aafrika võib olulist rolli mängida. Aruanne põhineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel.

Duguet told AFP: "We are seeing some North African countries (like Morocco or Egypt) looking at hydrogen. Those countries are announcing 'hydrogen strategies', just a few years after the EU and the US."

Ta märkis ka, et "Marokol on väga suur potentsiaal tuuleenergias, mis sageli tähelepanuta jäetakse, ja ka päikeseenergias." Egiptus suudab 2050. aastaks saada suureks vesiniku eksportijaks Euroopasse tänu olemasolevale gaasijuhtmele, "mida saab muuta vesiniku transportimiseks".

Tänu Saudi Araabia paljudele päikeselistele maadele on sellel potentsiaal toota 2050. aastaks 39 miljonit tonni odavat "rohelist vesinikku" – see on neli korda suurem kui sisemaised vajadused -, mis aitaks mitmekesistada majandust naftast eemale, öeldakse raportis.

Aruandes ennustatakse, et 2040. aastaks lõpeb hoog investeerida süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiasse, mis on lahendus metaanist vesinikuks muutuvate protsesside heitkogustele. Seda strateegiat järgivad praegu naftarikkad Pärsia lahe riigid, aga ka USA, Norra ja Kanada. Sel viisil toodetud vesinik on märgistatud pigem "sinise" kui "rohelise" märgiga.